Saturday, October 1, 2011

Siis küll

Teeme nüüd ühe asja kohe selgeks - ma rääkisin alati, et mina naeran viimasena, mis ilmadesse puutub:) Terve nädal on olnud 25-30 kraadi kandis sooja, septembri lõpp ja oktoobri algus noh! Ma ise mäletan sellist kuumust viimati laulu-tantsupeoaegsest nädalast juuli alguses, sest pärast seda tulime kohe siia ja siis rohkem siin suve pole näinud. Ükski suvepäev polnud tegelt ka nii soe nagu praegu. Väljas käiakse plätude ja ilusate suveriietega. Rannas on päevitajaid, julgemad käivad ka meres ujumas. Isegi ööseti on nii soe, et peole lähedki oma simmanirüüga ja mitte midagi peale ei pea panema. Kohalikud muidugi räägivad, et ärge liiga erutuge sellest ilmast, sest kauaks seda ei jätku. Samas ega meil siin enam külmemaks küll ei lähe kui Eestis.

Aga freshers week on lõpule jõudnud, ega ma palju möllu siin teinudki, mitu õhtut olin tööl ja pärast seda suhteliselt mitteadekvaatne, et välja minna. Mingil õhtul käisin küll Spanish societyga väljas, kus sai lugematul hulgal pubisid külastatud ja korralikult end välja elada. Ja Ruudi emps tuli ka külla meile, nii et nädalakese on meil toas arvestatav seltskond juba koos, väga lõbus vaheldus. Sai natuke rohkem aega veedetud ka kooli kandis, igasuguseid sissejuhavataid ja tutvustavaid asju oli endiselt. Neljapäeval oli turismi kursuse esimene väljasõit ja sedagi kooli kulul! Sõitsime Snowdonia rahvusparki ja käisime mägede all maa-aluses kaevanduses, mis päris vingeks teemapargiks oli nagu tehtud. Turismi lapsi on meil kokku 28, needki jagunevad veel kolmeks: tourism management, tourism with Spanish ja tourism with French. Minu erialal oli vist 5 või 6 inimest. Aga see väike grupp on nii hea ju, kuna me oleme päris palju juba sõbrunenud omavahel ja ongi hea siuke kokkuhoidev seltskond. Noh, loengud on meil ikkagi kõigi muude tegelastega koos ca paarisajapealistes audikates. Enda kursuselt on mul põhimutid ikkagi see idabloki rahvas - poolakad, leedukad, rumeenlane ja slovakk. Siis veel kaks Aasia plikat - hästi tore jaapanlane ja väga tillukest kasvu ning vaikne Brunei kodanik. Muidugi ka üks Eesti tüdruk, nii et jumalast lahe on. Ja noh, ülejäänud on britid. Nii et selline kirju seltskond meil. Ja ma ise olen endiselt soomlaste jahil. Nii paljude erinevate sõprade käest olen juba vihjeid kuulnud vähemalt kuuest erinevast soomlasest, aga ise pole veel ühtegi kohanud. Tahaks nii soome keelt rääkida vahelduseks.

Eile oli mul tunniplaani järgi esimene päris loeng kah, aga ma ise veel seda loenguks ei pea, need peaks ikkagi järgmisest nädalast algama. Oli siis nimelt selline loeng nagu study and communication skills, mis oli seal teises, tunduvalt kaugemas campuses. Ma polnud sinna alt linnast ja jala kunagi läinud veel, seega pidin google mapsist mingi võimalikult lühikese marsruudi vaatama, milleks oli ligi 3 km. Ei tundunudki nii pikk, aga kui ma seda siis selles põrgukuumuses läbima hakkasin, tahtsin küll alla vanduda ja üle lasta seda. Esiteks hakkasin ma plaanitust natuke hiljem liikuma, tahtsin 50 min varem minema hakata, aga väljusin kodust 40 min varem (kurat, vanasti sai 2 minutiga kooli kõnnitud). Niisiis, hakkasin jooksma, umbes pool teekonnast oligi tasasel maal, aga ilm oli ikkagi meeletult kuum ja raske oli. Mingist hetkest hakkas siis mägi endast märku andma. Roni siis sealt oma kiires tempos 30 kraadiga üles. Kops oli koos, higi möllas, nägu tulipunane, joogipudel tühjaks saanud.. Pool teed oligi järsk mägi umbes. Ikka väga järsk mägi, jepp. Kui kohale jõudsin, polnud enam mingit tuju ega energiat, et seal olla, tahtsin aind maha jahtuda. Ja eriti kettasse ajas, et jooksin sinna looma kombel ainult selleks, et 50 minutit kuulata täpselt sama juttu, mida meile terve esmaspäev juba räägitud oli ehk siis loengu enda teemadest polnud endiselt veel juttu. Nii et täiesti tühja joostud 40 minutid. Need 50 minutit, mis on ühe loengu pikkuseks, üritasingi taastuda ja ega olingi füüsiliselt nii läbi, et pmst magasingi ja süveneda ei suutnudki. Ja siis alla linna tagasi.. Ja siis kohe tööle.. Cool story, bro, oskaks aind öelda.

Aga endiselt olen täiega põnevil algavate loengute pärast, järgmisest nädlast hakkab päris pralle pihta, eks te siis kuulete jälle lähemalt.

No comments:

Post a Comment