Mul on seoses hispaania keelega tunne nagu meid oleks lastebasseinist järsku tormisesse avamerre visatud. Ujumisrõngad võeti ka ära. Mul jäi esmaspäevaks kuulamistunnis kodune töö lihtsalt selle pärast tegemata, et ma ei saanud aru, kui ta ütles, et midagi jääb kodus teha ja ma polnud ainus :D Polnud aimugi, mis ta tol hetkel rääkis. Ega ma ju kõike üle ei saa ka küsida. Meil kõigil ongi see suurim probleem, et see hispaanlanna räägibki aind oma emakeeles tundides ja no ütleb küll, et kes aru ei saa, see kohe küsigu, aga keegi ei julge küsida terve tunni tõlkimist ju:) Ma tahaks igat ta lauset peaaegu üle küsida, aga kuna enamus grupist on ikkagi edasijõudnud, kes räägivad seda võibolla juba nii palju kui mina ja poolakad inglise keelt, võib see neile eriti tüütu ka olla. Pealegi, teate, kui mitu tükki ainuüksi minu gruppidest ongi pooleldi hispaanlased! Nüüd on tõlketunnid kah, kus peab mingeid hispaaniakeelseid artikleid väga korralikku inglise keelde tõlkima ja see on nii keeruline, eriti kui sõnastikku mõnda sõna sisestades annab ta ühele sõnale mingi 10 päris erinevat vastet, eriti tegusõnade puhul.
Ja üleüldse mul käib see tekstide tõlkimine vahepeal nii: hispaania-inglise sõnastik, inglise-eesti ja siis veel ÕS kah otsa, et lõpuks aru saada, seda juhtub harva, aga on tulnud ette küll mõni kord, päris naljakas on siis juba. Aga vähemalt oli eriti lahe emotsioon see, kui meil esimene tõlketund oli mingi minu jaoks tundmatu õpetajaga (ta isegi ei tutvustanud end ja ma ei teagi siiani, kes ta on) ning ta hakkas inglise keeles rääkima! Mulle ja mu poolakatest kursakatele oli see sama suur rõõm nagu ta oleks meie emakeelt kõnelenud, sest me saime ilma igasugusegi pingutamata kõigest ilusti ja selgelt aru! See oli nii mõnus pärast seda, kui meil kõik muud tunnid hispaanlannaga olid olnud.
Aa, ja mis mulle selle keele õppimise juures praegu meeldib, on see, et ma saan täie südamerahuga tundide viisi seebikaid vaadata, kuna just selle kaudu õpibki kõige rohkem! Mäletate küll ju algkooli aegadest Angel Rebeldet või Unistajaid või Nunca Te Olvidare'd:D Eriti lahe on tõdeda, et suudan eristada ja aru saada juba rohkemat kui vanad hääd largate, callate, sueltame, maldito jne.
Eile oli mul European Languages osakonna koosolek, kus räägiti kõikvõimalikest variantidest, mis meil järgmisel aastal on seoses välismaale minekuga. No minul on ammu otsustatud, et Erasmusega teise ülikooli ja kõik, aga muidu seal saab veel töötamise ja inglise keele abiõpetaja ameti vahel valida, viimase eest olevat 700 eurone kuupalk lausa, aga seda saavad ainult need valida, kellel inka emakeel on:( Minul on praegu aga dilemma, kas valida Universidad de Las Palmas de Gran Ganaria ehk siis kolida vabsee Kanaaridele või siis Universidad de Càdiz ehk siis kuulus Costa del Sol lõunarannikul. Ilmselgelt jäid mul sõelale need kaks valikut ainult mere, palmide ja päikese pärast, sest kui juba sinna minna, siis ikka täiskomplekti nõuda =) Kanaarid oleks lahedam variant kuidagi, aga suurteks miinusteks on selle kaugus (6-tunnine lend ja väga tõenäoliselt ühes kitsas Ryanairi vagunis) ja tundub kallim kah see kohalesaamine, pealegi jõuluks tuleb ka koju veel tulla ju. Ega sinna Lõuna-Hispaaniassegi pole lihtne saada, otselendusid kodumaalt pole nagunii, aga vähemalt oleks nii paljugi kodutunnet, et kui astuma hakata, võib isegi kohale jõuda.
Ja siis tuleb veel valida, mida ma seal üldse aasta aega õppida tahan. Olen praegu nelja vahel - turism, turundus, hispaania keel ja kirjandus või araabia keel ja kultuur. Neid koosolekuid hakkab aga veel olema, paberimajandust on ka sellega omajagu, nii et eks hoian kursis. Kusjuures ma isegi ei ole veel aru saanud, kas tõesti saangi sinna, kuhu tahan, võin satun lõpuks ikka kuhugi suvakasse kohta.
Majauudistest on nii palju, et meil on taha aeda kogunenud juba 2 nädala jagu prügi, kõik uputab juba, sest siin ollakse prügi sorteerimisega nii pedantsed.. Igal teisipäeva hommikul peab kõik prügikotid maja ette tõstma, kus prügitüübid siis ukselt uksele käivad, et need ära viia. Ja meie omad jäetakse koguaeg võtmata, üleeile tulid nad lausa ukse taha, muidugi olin ma ainus, kes suvatses vastu minna, olgugi, et ma tulin otse voodist (ja ma läksin ainult selle pärast, kuna lootsin nii väga, et see on minu pakk Amazonist). Ütlesid, et ei saa ära võtta, kuna oleme sinna toidujääke ja taarat pannud. Tüübid lihtsalt tuhnivad või vaatavad kõigi kümned prügikotid läbi igal tänaval vist.. Sest toidujääke oleme me kõik küll sinna viskand, aga me ju peidame nad alati umbe kavalalt ära, näiteks pitsakarbi või muu sellise asja sisse. Ei tea, ehk järka nädalgi läheb õnneks, topime kõik mustadesse prügikottidesse vast.
Ja see on ka hea nali, et keegi pole siin majas juba teadmata aja arveid maksnud. Koguaeg ootame, millal elekter või soe vesi või nett ära kaovad. Samas olen kuulnud, et siin ära ei võetagi midagi, vaid kuhjuvad lihtsalt hullud võlad.. Päris õudne tegelt, ma käin poistele koguaeg pinda, et nad midagi ette võtaks, sest ise ma siin küll asja ajada ei oska, selles riigis on kõik paberimajandus vaja ju ikka võimalikult keeruliseks teha, aga nad ka ei viitsi. No küll lõpuks vast keegi selle enda peale ikka võtab, sest me ei luba neil enne, kui kõik eelnev makstud, kütetki taha panna. Mul ja Joannal on endal tubades väiksed elektriradikad, nii et meile sobib see variant:D
Ja ma sain oma Amazoni paki nüüd mingi poolteist nädalat hiljem kätte, ma olin päris kärsitu juba! Täna hommikul siis majakaaslane tõi mulle selle uksetaha ja ütles, et see olevat juba jupp aega tema toas olnud, nimelt postiljon oli selle tema aknast sisse pannud ja see oli tal kuhugi kardina taha ununenud. Vot nii käivad asjad siin, a peaasi, et uksetaha tuuakse.
Ja üleüldse mul käib see tekstide tõlkimine vahepeal nii: hispaania-inglise sõnastik, inglise-eesti ja siis veel ÕS kah otsa, et lõpuks aru saada, seda juhtub harva, aga on tulnud ette küll mõni kord, päris naljakas on siis juba. Aga vähemalt oli eriti lahe emotsioon see, kui meil esimene tõlketund oli mingi minu jaoks tundmatu õpetajaga (ta isegi ei tutvustanud end ja ma ei teagi siiani, kes ta on) ning ta hakkas inglise keeles rääkima! Mulle ja mu poolakatest kursakatele oli see sama suur rõõm nagu ta oleks meie emakeelt kõnelenud, sest me saime ilma igasugusegi pingutamata kõigest ilusti ja selgelt aru! See oli nii mõnus pärast seda, kui meil kõik muud tunnid hispaanlannaga olid olnud.
Aa, ja mis mulle selle keele õppimise juures praegu meeldib, on see, et ma saan täie südamerahuga tundide viisi seebikaid vaadata, kuna just selle kaudu õpibki kõige rohkem! Mäletate küll ju algkooli aegadest Angel Rebeldet või Unistajaid või Nunca Te Olvidare'd:D Eriti lahe on tõdeda, et suudan eristada ja aru saada juba rohkemat kui vanad hääd largate, callate, sueltame, maldito jne.
Eile oli mul European Languages osakonna koosolek, kus räägiti kõikvõimalikest variantidest, mis meil järgmisel aastal on seoses välismaale minekuga. No minul on ammu otsustatud, et Erasmusega teise ülikooli ja kõik, aga muidu seal saab veel töötamise ja inglise keele abiõpetaja ameti vahel valida, viimase eest olevat 700 eurone kuupalk lausa, aga seda saavad ainult need valida, kellel inka emakeel on:( Minul on praegu aga dilemma, kas valida Universidad de Las Palmas de Gran Ganaria ehk siis kolida vabsee Kanaaridele või siis Universidad de Càdiz ehk siis kuulus Costa del Sol lõunarannikul. Ilmselgelt jäid mul sõelale need kaks valikut ainult mere, palmide ja päikese pärast, sest kui juba sinna minna, siis ikka täiskomplekti nõuda =) Kanaarid oleks lahedam variant kuidagi, aga suurteks miinusteks on selle kaugus (6-tunnine lend ja väga tõenäoliselt ühes kitsas Ryanairi vagunis) ja tundub kallim kah see kohalesaamine, pealegi jõuluks tuleb ka koju veel tulla ju. Ega sinna Lõuna-Hispaaniassegi pole lihtne saada, otselendusid kodumaalt pole nagunii, aga vähemalt oleks nii paljugi kodutunnet, et kui astuma hakata, võib isegi kohale jõuda.
Ja siis tuleb veel valida, mida ma seal üldse aasta aega õppida tahan. Olen praegu nelja vahel - turism, turundus, hispaania keel ja kirjandus või araabia keel ja kultuur. Neid koosolekuid hakkab aga veel olema, paberimajandust on ka sellega omajagu, nii et eks hoian kursis. Kusjuures ma isegi ei ole veel aru saanud, kas tõesti saangi sinna, kuhu tahan, võin satun lõpuks ikka kuhugi suvakasse kohta.
Majauudistest on nii palju, et meil on taha aeda kogunenud juba 2 nädala jagu prügi, kõik uputab juba, sest siin ollakse prügi sorteerimisega nii pedantsed.. Igal teisipäeva hommikul peab kõik prügikotid maja ette tõstma, kus prügitüübid siis ukselt uksele käivad, et need ära viia. Ja meie omad jäetakse koguaeg võtmata, üleeile tulid nad lausa ukse taha, muidugi olin ma ainus, kes suvatses vastu minna, olgugi, et ma tulin otse voodist (ja ma läksin ainult selle pärast, kuna lootsin nii väga, et see on minu pakk Amazonist). Ütlesid, et ei saa ära võtta, kuna oleme sinna toidujääke ja taarat pannud. Tüübid lihtsalt tuhnivad või vaatavad kõigi kümned prügikotid läbi igal tänaval vist.. Sest toidujääke oleme me kõik küll sinna viskand, aga me ju peidame nad alati umbe kavalalt ära, näiteks pitsakarbi või muu sellise asja sisse. Ei tea, ehk järka nädalgi läheb õnneks, topime kõik mustadesse prügikottidesse vast.
Ja see on ka hea nali, et keegi pole siin majas juba teadmata aja arveid maksnud. Koguaeg ootame, millal elekter või soe vesi või nett ära kaovad. Samas olen kuulnud, et siin ära ei võetagi midagi, vaid kuhjuvad lihtsalt hullud võlad.. Päris õudne tegelt, ma käin poistele koguaeg pinda, et nad midagi ette võtaks, sest ise ma siin küll asja ajada ei oska, selles riigis on kõik paberimajandus vaja ju ikka võimalikult keeruliseks teha, aga nad ka ei viitsi. No küll lõpuks vast keegi selle enda peale ikka võtab, sest me ei luba neil enne, kui kõik eelnev makstud, kütetki taha panna. Mul ja Joannal on endal tubades väiksed elektriradikad, nii et meile sobib see variant:D
Ja ma sain oma Amazoni paki nüüd mingi poolteist nädalat hiljem kätte, ma olin päris kärsitu juba! Täna hommikul siis majakaaslane tõi mulle selle uksetaha ja ütles, et see olevat juba jupp aega tema toas olnud, nimelt postiljon oli selle tema aknast sisse pannud ja see oli tal kuhugi kardina taha ununenud. Vot nii käivad asjad siin, a peaasi, et uksetaha tuuakse.
No comments:
Post a Comment