Minu Wales: Koolist ja külalistest.

Tundub, et olen vaikselt kohanenud siin ja täitsa rutiinis juba, mulle sobib! Nö. põhikaadrid on välja kujunenud, pidu ja nalja saab piisavalt, koolis on kah asju toimuma hakanud juba, aga aru saan 5st ainest vaid ühest.. mis on veider.. sest arusaamise all ma pean silmas just keelt, mitte ainet või teemat ennast. Hotellijuhtimise aine on mu lemmik praegu. Sealt olen juba üht-teist uut teada saanud kah. Infosüsteemide tunnis õpime copy-pastet ja uue kausta tegemist. Ideekohaselt peaks millalgi broneerimissüsteemideni välja jõudma:) Kõlab lihtsalt, aga pagana keeruline on, kui kogu windows on hispaaniakeelne ja igat liigutust veel kirjalikult kirjeldama kah peab.

Ühes teises aines kästi meil eelmisel nädalal läpparid tundi kaasa võtta. Ma ise ei saanud arugi, et see käsklus anti, aga hiljem keegi ütles.. Ma ei olnud sellest üldse vaimustuses, sest mul oli nii piinlik oma undava tolmuimejaga loengusse minna. "A y bac arvutiklass ect??" mõtlesin ma endamisi. Noh, vedasin siis kohale end koos oma 5 aastat vastu pidanud vapra tolmuimejaga, millega ma koduseinte vahel olen enam-vähem täitsa rahulgi. Õnneks oli loengus piisavalt sagimist ja õppejõud rääkis päris valjult (ja vahetpidamata), et seda ei olnudki väga kuulda, nii et julgesin tagumisest reast lausa ettepoole istuma tulla. Lisaks sellele, et pidi oma läpparid kaasa võtma, tuli välja, et pidime ka mingid programmid kõik endale seal samas tõmbama! See oli küll veider, aga tehtud ta sai ning terve tunni tegime mingit asja seal programmis, millest mul õrna aimugi polnud. Mis see on, milleks see on, mida me teeme? Aga ega mul midagi tegemata ei jäänud, nii et tubli olen.

Turismi infosüsteemide loeng oli aga arvutiklassis, kuid arvuteid seal esmapilgul näha polnudki. Tuli välja, et kõigile anti kooli läpparid seekord. Täitsa tutikad tundusid ja seal olid kõik programmid olemas juba. Aga jah, kogu kupatus oli ikkagi kohalikus keeles.

Ja reede õhtul kella 7 ajal läksin viimase rongiga lennujaama (9 minuti sõit!), et emmele ja Lennartile vastu minna! Nii niiii tore oli, et nad külla tulid!! :) Ja paras peavalu oli see lendude leidmine küll, et kõik ümberistumsied klapiks jne.. Lendasid nad Riia-London-Jerez marsruudil, tagasi sai Sevilla-London-Riia. Vaatasin läbi kõiki variante überistumisega Oslost Milanoni, maandumisega Farost (Portugal) Malagani, alguse ja lõpuga Tallinnast ja/või Riiast. Riia kipub ikka paremate aegadega olema ja tagatipuks odavamgi! Õnneks (autoga) lõunaeestlasel väga vahet polegi..

Niisiis, mida me tegime! Kõike! Käisime kõik kohustuslikud kohad läbi ja avastasin isegi veel nii paljusid uusi kohti! Laupäeval tutvusime linnaga ja jalutasime ringi, käisime ka Area Sur'is shoppamas, oh jah kui märkimisväärselt odavamad riided on siin poodides, mis on ka meil! Ja tahan jagada ühte head näidet Body Shopist - teate küll neid ümmarguses karbis olevaid kehakreeme/-võisid. Tahtsin endale osta ühte ja vaatasin nende netilehelt hindasid - Eestis 18 eurot ja krdi 20 senti samal ajal kui täpselt sama toode on Hispaanias 15 eurot!! UKs oli 13 naela millegagi. Kuna empsil oli Londonis lennujaamas omajagu aega, mõtlesin, et lasen tal sealsest bodyshopist kah sama kreemi hinda vaadata - just sel päeval oli sama toode 4 naelaga (ehk umbes 6€??) müügis!! WIN!!

Laupäeva õhtul otsisime kohta, kus flamencot saaks näha. Olin kuulnud, et siin on erinevaid nö baare (peña), kus õhtuti võib kohalikku asja näha, mis pidi veelgi ehtsam olema kui turistidele mõeldud üritused (mida praegusel ajal väga pole kah enam, suvel ikkagi hooaeg). Olin siis netist ikkagi mõned aadressid üles kirjutanud ning sattusimegi ikkagi suht juhuslikult ühe sellise peña ette, kus oli just rahvas kogunemas ja midagi oli toimumas. Mõtlesime siis sisse põigata ja uurida. Seal oli üks suurem saal, mis oli toole täis pandud ja oli näha, et tegemist on mingi kontserdiga. Rahvas oli pigem vanemas eas ning kohalikud prouad olid end isegi pidulikumalt riide pannud. Saime kah küllaltki head istekohad ja mõtlesime, et paar laulu kuulame ära ning siis hiilime välja. Lavale tuli (nagu ma hiljem välja uurisin) David Carpio - kuulus flamenkoartist/laulja, üks kitarrist ja kaks plaksutajat! Jah, olidki seal, et rütmi plaksutada ja jumalast ägedalt! Niisiis, ma ei teadnudki, et flamenco ei pea olema uhketes kleitides tantsimine, vaid ka laul ja kitarr lihtsalt. Ja see osutus niii lahedaks! Kõik kolmekesi jumalast nautisime seda. Poole emotsioonist andis meile kohalik temperamentne publik! Nii kui mõni lugu muutus intensiivsemaks, ei pidanud nad paljuks oma vaimustust väljendada, hõigates laulu ajal kõva häälega näiteks "Olé!" (mis on nagu braavo!) ja muud head - no näiteks kujutage ette, et olete Eestis ühel väga heal kontserdil, teile nii meeldib see, et hõikate laulu ajal "Supeeeer", "niiiii hea!!" Teid peetakse napakaks ja halvimal juhul palutakse saalist lahkuda (ja ma pean silmas just neid kontserte, kus vaikselt istutakse ja kuulatakse, mitte ei hüpata ja laulda kaasa). Lennarti kõrval istus üks tädi, kes ka talle ütles, et "ooooh, kananahk tuleb ihule, nii hea noh!" Vot, tants jäi nägemata, aga elamus sellegi poolest võimas :)

Midagi sellist oli see kontsert. Laulja on sama. Sellel stiilil on päris tugevad araabiapärased jooned, eriti ilma kitarri saateta, siis on natuke nagu see, kui mošee minaretist palvusele kutse.

Kuna pühapäevad on vähemalt Jerezis kõige uimasemad päevad ja enamus asju on suletud, oli see ainuõige päev Cadizi külastamiseks. Seal ikka elu käis. Linnas oli parasjagu mingi teatrifestival, katedraaliväljakul esines näiteks mingi tsirkusetrupp. Jalutasime niisama mööda vanalinna ja käisime ka ühes imeilusas botaanikaaias/pargis, mis sealsamas ühe teaduskonna ja international office'i vastas oli ja millest ma muidu koguaeg mööda olin kõndinud. Istusime ka rannas jupp-aega, emps ja Lenks nautisid oma päikeseteraapiat pimedale ja vihmasele sügisele vahelduseks :) Esmaspäeval käisime Jerezi alcazaris, mis on araablaste kindlus 12. sajandist. Esmaspäeva hommikuti on sissepääs tasuta ja see oli mul enne külastust kenasti välja uuritud :) Pärast seda käisime Bodegas Sandemanis, mis on üks väga paljudest sherri tehastest siin linnas (millalgi kirjutasin oma Tio Pepe külastusest). Sandeman on tuntud ka oma portveinide poolest, mida nad Portugalis Porto linnas toodavad. See külastus oli Tio Pepega võrreldes tunduvalt lühem (1 h ja 2 h), kuid räägiti ära kõik see, mida teadma peaks. Ehk siis käisin seekord inglisekeelsel ekskursioonil ja see oli ikka väga põnev ja väärt külastus! Degusteerida sai 4 erinevat sherrit (Tio Pepes oli 2), lisaks oli laual ka oliive ja krõpse näksimiseks. Sissepääsu tasud olid Sandemanis ja Tio Pepes vastavalt 7.50 ja 13.50 eurot. Nii et väga väärt käik ja jäime kõik rahule, sain tõesti palju uut teada ja oskan nüüd just endale sobivat sherrit osta (olin kunagi väljas ja võtsin omaarust majaveini, aga sattusin kõige kibedama ja kuivema sherri otsa, mis, nagu välja tuli, oli täiesti kehva kvaliteediga kah, sest Sandemani kuiva sherrit proovides oli see palju parem) Olin seda enne Hispaaniat ka proovinud, aga siin on see täitsa meeldima hakanud. Nii et väga hariv.

Sai ka kõike head ja paremat söödud-joodud, mõnusalt aega veedetud ja hästi tore oli, mul on nii hea meel, et emps ja Lenks ka väga rahule jäid:) Süda murdus jälle, kui neid täna varahommikul Sevilla rongile saatsin. Ilmadega ka oli meil rohkem kui vedanud (no täitsa suvi oli ikka), sest tänasest hakkas sadama ja terve see nädal peaks vihmane olema.

Ma olen ju kirjutanud sellest ka, kuidas siin pidevalt punased päevad ja mingid pühad on, eks. Eile sain juhuslikult teada, et sel nädalal on mingid üleriigilised streigid haridussüsteemis plaanis :) Mary teadis mulle öelda, et üks loeng jääb täna kindlasti ära ning kuna teise kohta ta ei teadnud, otsustasime igaks juhuks ka sinna minemata jätta, sest mis saaks veel hullem olla kui see, et lähed omaarust kooli hommikul vara ja selgub, et kooli polegi. Parem karta kui kahetseda! (kuna eile jäi mul tiheda turismiprogrammi tõttu koolis käimata, oli minust nii palju infot mööda läinud juba, emps naeris, et ma ju tegelen ikkagi oma erialaga - olen giidiks turistidele). Niisiis, ka neljapäeval on streik ja kooli pole. Ei saa kurta. Ja asi kisub veelgi naljakamaks - järgmisel nädalal on lausa 2 punast päeva (31 okt ja 1 nov, eeldan et midagi halloweeniga seotud?) ¡Viva España!

Nüüd on plaanis natuke õppida, üks kodune töögi lausa antud, siis ehk väike filmiõhtu teha ja erasmustega väljas käia ning ootan väga Priitu juba :) Vot tema on see, kes kõnniks 500 miili ja 500 miili rohkemgi!