Minu Wales: Käimisi

Kuna kodu poolt on kuulda juba kommentaare, et minust ei teata enam midagi, siis pean lühidalt kirja panema viimase kuu eredamad tegemised. All pool on pilte ka omajagu.

No tegelt muud eriti polegi, kui see, et kuu alguses tuli Priit siia, saime Londonis kokku ja tegutsesime seal mõned päevad. Mulle meeldis see, et kuigi olen seal korduvalt käinud, on alati kusagil midagi uut teha või käia. Ja Priit oli ka varem käinud, nii et suht "no pressure" olemine oli. Mina olin eelkõige söögi peal väljas, seega olin eelnevalt välja otsinud parimad tänavatoidu turud ja isegi ühe konkreetse võileivaputka googeldades "best grilled cheese sandwich in London". Niisiis käisime näiteks Brick Lane'i turul, seal ma olin varem käinud ka, see on mul üks kohustuslikest kohtadest. Terve suur hall on täis erinevarte riikide köökide putkasid üle maailma. Sõime seal veits hiinakat ja veits mingit hindu wrappi. Ja konkreetselt tänaval äärekivil istudes ikka. Siis käisime Borough Marketil, kus müüdi rohkem kohalikku ja käsitööna valmistatud sööki, koogid, saiakesed, pirukad, moosid, õlled, veinid jne. Ja näiteks kukeseeni hinnaga £3.68/100g ja trühvleid hinnaga £235/100g!! Ei, ei jäänud kogemata ühtegi koma ära. Seal sain imehead grillitud juustu võileiba kah. Makroone ja värsket smuutit ja muud head kah. Viimasel ajal üldse reisides peale söögi miski muu ei eruta enam. Mingipäev käisime ühe Priidu sõbraga, kelle pool ööbisime, turistitiirul kah. Avastasin piirkondasid, kus siiani varem käinud polnud, näiteks Canary Wharfi ärirajoon Ida-Londonis. Ja siis mingihetk oli meil teisele poole jõge vaja ja ainsaks ja mugavaimaks variandiks osutus köisraudtee, mis oli minu jaoks üsna suur katsumus, sest mul läheb süda pahaks sellistel asjadel alati ja see oli eriti kõrgel kah! Sealt jõudsime O2 arena juurde ning sealt suundusime Greenwichi, kus ma ka varem käinud polnud. Greenwichis on teada-tuntud observatoorium, kust läheb läbi ka nullmeridiaan, mis jagab maakera ida- ja läänepikkuseks. See selleks, minu jaoks oli kõige lahedam see ilus vaade Canary Wharfile observatooriumi mäe otsast. Nägin Londonit hoopis teise nurga alt. Ja muidugi Greenwichi toiduturg.
Muu aja kõndisime lihtsalt ringi ja sõime igast häid asju, näiteks sain üle pika pika aja korralikku fish&chipsi, mis suutis mu kunagise töökoha omaga konkureerida peaaegu. Muud fish&chipsid, mida Aberis praegu söönud olen, ei kõlba küll kuhugi. Minu Dolphini restoran oli ilma liialdamata kõigist peajagu üle ja ega ilmaasjata ei öelnud nii kohalikud kui turistid, et see on Walesi üks parimatest. Oi kuidas ma igatsen seda kohta ja neid inimesi!

Aberis oleme Priiduga niisama lebotanud ja pubitanud. No mina käin pääris palju töö ja kooli vahet ka ikka, lihtsalt mainin, et emps paanikasse ei satuks kohe. Kool on endiselt üsna hapus seisus. Üht-teist ole juba tehtud ka, aga kogu semestri töö on veel ees, kahe tulevase nädalaga peab paar tuhat sõna lõputööd ära tegema (võinoh, see pigem täna ja homme aind), lisaks hispaania essee ja mõne Sustainable Tourism journali artikli vastukommentaar teha. Parajad pähklid kõik ikka.
Kui tööst veel rääkida, siis mul läheb seal üsna hästi. Sõõrikuputkas on jube igav passida, sest kliente üldse ei käi. Päeva lõpus toon alati karbitäite viisi sõõrikuid majarahvale kah. Õnneks on need üsna halvad, nii et mul endal väga suurt isu nende järele pole. Glasuuri söön pealt ära lihtsalt:)
Restoranis on mind ühe korra tunniks ajaks juba üksi julgetud jätta, saan üsna hästi hakkama!
Laupäeva õhtuti on restos mingi vanematele inimestele mõeldud disko ehk siis kõik muutub ööklubiks. Olen seal ka kaks korda juba töötand, ühe korra olin baarileti taga, no nagu päriselt klubis töötaks! Alguses oli hästi hirmus, rahvast on mega palju, kõik koguaeg röögivad ja tellivad läbisegi, muusika mängib üli kõvasti, mõnest ei saa üldse aru, sest aktsent on tugev ja joogine. Aga täiega lõbus kogemus isegi! Lõpuks teed siukse jooksuga järjest jooke, ma ise arvan, et sain väga hästi hakkama ja olin kiire ja küllaltki pädev. Enamus tellivad õnneks rummi/gin'i/viskit/viina koka või fantaga ja neid kõike saab pmst kraanist lasta. Vahepeal on mark ka, kui küsitakse mingit kindla viski nime ja mul pole aimugi, mida soovitakse. Ja ühe korra müüsin sinna klubisse pileteid. See oli ka lõbus, aga lõpuks hakkavad need mälleris britid pinda käima. Ise on krt vanemad kui mu isa ja hõõruks aind külge. Aga ei, ma olen ise ka väga väga üllatunud, et mulle seda teha meeldis, arvestades, et ma ei kannata isegi klubides käia peaaegu üldse. Koju saab hommikul enne 4 ja siis on küll täielik tont olla, kõrvus kumiseb ja jalg ei kanna enam. Aga endiselt, palk motiveerib sajaga!

Pühapäeval käisime Devil's Bridge'is, kuhu sõidab 100 aastat vana auruvedur ja mis on üks peamisi vaatamisväärsusi siin piirkonnas. Ma pole kõigi nende aastate jooksul sinna veel jõudnud eelkõige selle pärast, et see rongipilet maksab 20 naela, mida ma pole sellevääriliseks pidanud. Kuna minu selle aasta 2 majakaaslast töötavad selles firmas, saime seekord hoopis tasuta tripi! Ja siis pidi ikka minema. Rongisõit kestis tund aega, autoga võtaks see 20 min. Sõit oli läbi orgude ja kuristike, üsna maalilist maastikku võis näha. Devil's Bridge'i põhivärk on sealne kosk või juga ja selle ümber kulgev matkarada. Tegime selle läbi, tõdesime, et ilus on, aga ütlen ausalt, mul on niiiii hea meel, et ma selle eest raha välja ei käinud. No midagi väga erilist küll polnud kogu see kupatus, eriti kui oled siin juba mõnda aega elanud ja sellise maastikuga nagunii harjunud.
Muide, lisaks rongipiletile pidi eraldi maksma kose nägemise eest, ainult 2 naela, aga põhimõtte värk ikkagi. Ümber terve matkaraja ja koskede oli pandud mingi aed vms. Vaadet see ei rikkunud õnneks, aga igal juhul on see täpselt sama, kui panna nt Taevaskojale aed ümber ja hakata kõigilt raha küsima sissepääsu eest. Täpselt sama. Ja see pole ainus selline koht siin.

Üks suurematest elamustest on olnud veel Sunday Carvery või Sunday Roast, kuidas kellelegi. See on traditsiooniline pühapäeva söögiorgia ühe väga kindla praega, mida pmst kõik pubid ja restod pühapäeviti siin pakuvad. Valikus on kas siga, veis, lammas või kana, ahjus tehtud. Juures pruun gravy kaste, kartuli(puder) ja igasugsued juurikad ja kindlad kastmed (nt piparmündi ja õuna). Meenutab natuke meie kõige suuremat jõulupraadi, aga siin süüakse seda iga pühap. See oli ulmeee praad. Olen varem ka söönud, aga käisime ühes kohas, kus see oli rootsilaua stiilis, kus ma meeletu portsu kokku ajasin ja lõpuks juba läbi valu seda sisse ajasin. Üks maailma parimatest söökidest. Briti köök on üldse mu nr 1 lemmik Gruusia ja (päris) Hiina ees, kuigi ta on üsna kesise populaarsusega ja teda peetakse juraks.

No vot, mai teagi, mis siis veel. Ootan täiega juba kojutulekut, et jõulutada ja süüa. Meeletu Tixi igatsus on kah, eriti kui igapäevaselt võõraste koertega tegeled. Samba teeb mulle siin aeg-ajalt koerateraapiat ikka. Tagasituleku pileti ostsin ka ära, nii et 13.dets-8.jaanuar võib minuga arvestada! =)

Lisan nüüd parem pilte Londonist ja muudest trippidest