Hakkasin täna asjalikuks. Magasin poole päevani ja siis mingihetk mõtlesin talli minna, et tööd küsida. Aga vihma hakkas jälle sadama ja ma ei viitsind nii kaugele kõndida. Ma ei oskaks neile seal midagi eriti rääkida kah. Mul on siin üldse nii, et kõik asjad, mida ma rääkida tahan kellelegi, pean eelnevalt sõna-sõnalt valmis mõtlema, kas või üles kirjutama, sest muidu mul see keel suust välja ei tule. See, kui inka tunnis õpiku vastuseid alati tead ja tööd kõik viied saad, ei näita ikka mitte midagi. Kui korralikku praktikat pole, siis rääkida ei oska noh. Aru saab kõigest, aga rääkimisel jääb jumalast umbkeelseks ida-eurooplaseks. Ühesõnaga talli ei läinud, küll aga kõndisin ikka mäe otsa, et koolis ära käia. Terve tee panin lauseid ritta, mida ja kuidas neile seal öelda, ega ma täpselt teadnudki, mida neilt tahan. Otsisin campusest student welcome centre'it ja kogusin ikka julgust. Kui sinna jõudsin, olid kõik ikka nii sõbralikud ja abivalmid. Rääkisin oma jutu ära, selle peale kutsuti mingi teine tädi mind kuulama. Temale rääkisin sama juttu juba soravalt, kuid siis kutsuti kolmas kolleeg mind kuulama. Nüüd enam ei saanud arugi, et ma võõrkeeles oleks rääkinud, tuli iseenesest - praktika noh! Igaljuhul nad pidid mulle isiklikult mingid kinnitused saatma ja sain ka oma aadressi muudetud, milleks on 30 Portland Street, Aberystwyth, Dyfed SY23 2DX, UK - väga peen ju. Vahepeal kandideerisin neti kaudu ka KFC-sse burksimüüjaks, aga sain sealt pmst kohe eitava vastuse, kuna mul polevat piisavalt kogemusi? Kogemusi mul on ja ise kirjutasid, et neid polegi vaja.. Ja mereäärsest pubist käisin ka ankeeti küsimas, et köögiabiliseks kandideerida. Selle viin homme ära, aga kah kahtlane tundub. Tahavad igast soovitajaid ja eelnevate tööandjate kontakte jms. Ma olen ju Ida-Euroopast, seal ei räägi keegi tööandjatest inglise keelt.
Aga siis läksin ma toidupoodidesse jälle, käisin täna ka Co-Opis, mis on mu lemmik, sest seal on niiii palju häid asjuuuu! Kui ma Eestis näiteks kunagi magusat ei taha ja iga kommi ja koogi asemel valiks pasteedi ja süldi sinepiga, siis siin ahvatlevad mind kõikvõimalikud pirukad ja pudingud ja tordid ja leidsin ka selle kõige õigema tiramisu, mida kunagises citymarketis müüdi suuure karbiga. 3 naela selle eest maksta ei raatsinud, aga kindel on see, et saan sellega end kunagi premeerida. Kui ma kusagil kellegagi pika inglisekeelse vestluse maha pean või lausa tööd peaks saama või mis iganes=) Ostsin hoopis moosipalle ja koti kartuleid.
Ja vahepeal siin linna peal kõndides, ookeanit ja neid mägesid vaadates, tuleb korraks ikka mõttesse, et ma elan Walesis ja see on nii äge!