Räägin pisut oma keelekasutusest kõigepealt. Päris vahva on tõdeda, et saan teatud inimestest juba paremini aru, näiteks see onu, kellest ma rääkisin, et isegi pardon ei aita ja täiesti kohutav aktsent on tal - ligi kaks nädalat temaga koos töötades olen hakanud märkamatult taipama, millest ta räägib ja saan nüüd ta naljadele päriselt kaasa naerda=) Veel olen täheldanud, et olen uusi sõnu õppinud oma töökeskkonnas, just köögiga seoses. Muidu täitsa tavalised nimisõnad, aga näed, "I love English" õpikud neid ei õpetanud ja gümnaasiumis ka justkui teemaks ei tulnud. Ja täiesti lahe on see, kuidas vahepeal, kui ma mõtteis mingit lauset enne selle väljaütlemist koostama hakkan, kahtlen sageli selle grammatilises korrektsuses, kuid siis hakkab peas kõlama armsa Heli Leegi hääl vastavat reeglit korrutamas. Kõige lihtsam näide - "if'i järele ei käi will'i!!" Muidugi teen ma veel totraid vigu ka, millest pärast väljaütlemist kohe aru saan, aga see paraneb ilmselt praktikaga ainult. Ise veel mõtlen alati, et kirjalikult ei teeks elohhki sellist viga. A tollest ma aru ei saa, et meile on seda keelt pmst 10 aastat õpetatud, aga seda pole mulle küll keegi varem öelnud, et "half three" on sama, mis "half past three" ehk siis kell pool neli. Otseselt on esimene variant meie keeli ju pool kolm ja kui see ühes suvakas vestluses välja poleks tulnud (rääkisimegi mööda juba), siis oleks ma täna võinud tööl sellega väga odavalt alt minna.

Üksõhtu läksin poodi saia järgi 1 naelaga, aga tagasi tulin ainult burksiga:( Siis mõtlesin jooksma minna selle pärast, aga jooksu suund oli mäkki ja tagasi kõndisin ikka friikad suus ja burksid kotis:(
Siis mõned korrad olen näinud siit lahkuvat rongi, mis teeb meele härdaks jälle, sest see on nagu ainus ühendus Aberi ja maailma ehk kodu vahel. Küll aga on lihtsam elada nüüd, kui kojusõidu piletid nö taskus on! Lendan 10. septil Airbalticuga Londonist Riiga, kus emme vastas on ja tagasi easyjetiga Tallinnast Liverpooli. Niimoodi reisides õnnestub vältida lennujaamas ööveetmise varianti.
Eile käisin kohalikku pangakaarti tegemas. Istusin kontoris ligi 50 minutit ja olin alguses nagu mingi illegaalne immigrant seal. Aga ära sai ajatud asi ja selle nädala jooksul peaks kätte saama:) Päris tuus, siis ei pea sellega lennupileteid ostes enam mingeid kümneid eurosid krediitkaarditasusid maksma.

ahjaajaa, see ka veel veider, et töö juures oli põhiteemaks Amy Winehouse'i surm ja kõik olid šokeeritud sellest. Siiani räägivad,e t ei suuda ikka veel uskuda. Mulle tundus naljakas, sest norrakate teemat pole keegi puudutanud seal, see käis korra raadiost läbi, a muidu räägitakse ikka Amyst iga päev.

Ja mu eelmise postituse listile lisaks veel keedetud oad ka juurde!!