Pole midagi asjalikku toimunud, millest siia kirjutada, ainult töö ja kodu vahet käinud seni. Emme saatis eelmisel nädalal mulle paki ja siis ma ootasin seda iga päev nagu väike laps jõuluvana! Üleeile nägin netist selle koodiga, et oli jõudnud Ühendkuningriiki, seega pidi kohe kohe tulema. Eile käisin kärsitult all vaatamas, ei olnud, täna hommikul jooksin ka esimese asjana alla - no ikka nagu põnnike jõuluõhtul kuusealust passimas. Aga ka ei olnud, no postiljon ongi tavaliselt natuke hiljem ka tulnud. Asjatasin siis enne tööleminekut veel, kui juhuslikult nägin aknast punast Royal Mail'i bussi, pidin elevusest kilkama hakkama! Aga niii suur oli pettumus, kui ta meie maja ees ei peatunud:( Läksin siis tööle, mõeldes, et homme on kindlalt kohal, aga päeval koju tulles oligi pakike esiku põrandal!Juba see on nii vahva, et siin tuuakse kohe uksetaha pakid, mitte ei pea postkontorisse järgi minema. Jooksin sellega üles siis, kakkusin lahti ja tegin ka pilti, et ikka eputada. Armas leib oli küll kahjuks täiesti hallitama läinud nädalaga, aga ühe viilu sain sellise, mis polnud veel hallika vatiga kaetud ja ega siis pirtsutada ei saanud - oma ainsale rukkileiva viilule paks kiht merevaiku, mitu viilu Taevaskoja täissuitsu vorsti, paksud tomativiilud ning peale aroomisoola ja tilli! Mu lempar võiku noh! Värsket ja vedelat mett on, vene kiirnuudleid, Kalevi šokse ja armsaks üllatuseks isegi Postimees ja Naisteleht, millega nüüd tunnikese vähemalt aega saab veeta! Milline imeline päev!
Keedetud ube tegin ka ükspäev esimest korda ise! Said peaaegu täpselt sama head nagu vanaemad ja emps neid alati teinud on!