Tulin, et rääkida lõhnadest.

Tuleb tunnistada, et Aberimaa on üsnagi koduseks muutunud, selline armas Põlva suurune väikelinn, kus elanikke aga 3 korda rohkem, shoppamisruumi sama palju kui vanas hääs Tartus ning ööelu on kah aktiivne nagu ühes tudengilinnas ikka. Ühesõnaga siin võib täitsa ära elada, aga millest ma puudust tunnen, on ikkagi Eesti suvi, just augustikuu suveõhtu lõhnad, valmivad viljapõllud ja aed- ning puuviljad, metsa lõhn, kuuma asfaldi ja sooja vihma lõhn. Siin ei lõhna nagu miski. Mere ääres võib tunda ainult soolasevõitu õhku ja vetikahõngu, aga kuna ma ikka metsade ja põldude vahel kasvanud, siis merest ma suurt lugu ei pea, see on armas ainult Vahemeremaade trippidel. Käisin siin ka möödunud sügisel ja talvel ja koguaeg on siin sama lõhn olnud. Ainult et vahepeal on kusagil haljastusaladel tunda ka Sharm el Sheikhi lõhna, siuke palmide ja mingi tiheda võltsmuru mätaste lõhn. Aga see on ka omamoodi kodune ja armas, sest Sharmi pole kahetsusväärselt kaua sattunud. Ja mis mulle veel meeldib ja olemise hubasemaks teeb, on see koeralõhn all korrusel. Ma, jah, räägin siin endale veits vastu, sest tavaliselt ma kirun all köögis neid pikki koerakarvu ja seda märja peni haisu, sest minu koera karvad on armsad lühikesed, mida ei pane kusagil tähele ja minu koeral pole kunagi seda märga haisu, tal on nii hea voodilõhn tavaliselt. Aga jah, nüüd on meil elamises juba 3 koera, meiega liitus peremehe abikaasa Londonimaalt ja tema armas ja rahulik cavalier king charles spaniel, kes on oma olemuselt natuke rohkem Tixi moodi. Tulin enne just koju ja mulle jooksid kolm rõõmurulli vastu, see oli nii vahva, nagu olekski päris kodu. Ja mul on hea meel, et peremehe proua siin on, sest nüüd ma pole siin majas ainus, kes puhtusest keskmisest rohkem lugu peab. Nüüd on köök koguaeg korras täpselt nii, nagu mina alati tahtsin ja üritasin:) Tähendab, ma tegin selle pühapäeval väga väga korda ja tema vaatab iga päev, et see nii ka püsiks:)

Tööl on mul raskemaks juba läinud, sest nüüd on siin turismi kõrghooaeg ja rahvast väga palju, täna oli õnneks vapaa päivä, mis on nii hea. Ronisin üles mäkke, et koolis käia korraks ja natuke asju ajada, aga vajalik kontor oli kinni täna millegipärast. Mul oleks vaja need õppelaenud ja toetused ära ikka ajada. Linnas liiklemisest kah - ma ei suuda meelde jätta, et ma pean siin enne paremale vaatama tee ületamisel, ei viitsi enam lugedagi, mitu korda ma liiklusohtlikusse olukorda olen seetõttu juba sattunud. See esmalt vasakule vaatamine on sama kontrollimatu reaktsioon nagu silma pilgutamine või midagi. Ja siis, kui tänavad on paksult rahvast täis koguaeg ja mul on ikka kiire koguaeg, lähen ma kettasse, sest ei pääse mööda kuidagi, võtan ju tee paremasse äärde end, sest nii on meie liikluses kombeks, aga ikka kõnnivad kõik mulle otsa (jah, nemad mulle, mitte mina üksinda neile:) )

Tahame Ruudiga laupäeval Walesi pealinna Cardiffisse sõita, aga pole siiani kusagilt konkreetseid bussipiletite hindasid teada saanud. Täiesti ebanormaalne juba - loomulikult otsid esmalt internetist infot. Äkki me olime ebapädevad või midagi, aga no ei leidnud sealt hindasid. Kõigepealt küsisin siis töö juures kõigilt kohalikelt, et kas keegi teab. Mitte ühelgi neist polnud aimu. Olgu, läksin turismi infopunkti, sealt ikka saab. Öeldi samamoodi - pole aimugi, aga võime busside kellaajad anda:) Siis läksin täna bussijaama (seal sellist konkreetset hoonet polegi mingi kassaga, vaid lihtsalt suur peatus nagu), küsisin ühelt bussijuhilt - pole aimugi, küsi tolle firma bussijuhilt. Küsisin. Ei tea, aga vast midagi 20-naelaga. Läksin raudteejaama kassasse küsima - pole aimugi. Kuidas te ei tea, palju on üks konkreetne bussipilet teie enda pealinna??? Rongiga on edasi-tagasi 50 naela igaljuhul, no jääb ära, ei maksa põhimõtteliselt mingi siseliini eest sellist raha, millega saaks edasi-tagasi koju lennata või siis Londoniski käia. Et jah, sedasi on lood. Kui juba Walesis elada, võiks seal ära käia, aga vaatab, mis saab.
Tsau praegu!