Eelmisel nädalavahetusel oli terve Wales rugbyhulluses ja see oli täitsa põnev. Kõigepealt oli meil enda trenn, mis on uue taseme saavutanud - asi on lihtsalt palliviskamisest ja naljategemisest kaugele läinud, verd, tatti ja sinikaid lendab nüüd igas trennis ikka. Päris õudne on, aga võibolla vastasvõistkonna eitedele on julgem sisse joosta, ei ole seda omade pärast kartmist siis. Trennis on ikka nii, et ei taha ju oma tiimikaaslastele haiget teha. Aga no juhtub ikka kõigil. Küll on mingid küünistused, muhud, putsade naelte jäljed sääremarjades või muljutud varbad - need on siuksed igapäevased asjad. Ja putsade naelad on võrreldes jalka omadega tunduvalt kõrgemad ja suuremad. Ostsin endale hambakaitsmed kah - umbes siuke asi, mis poksijatel on. Kõik näevad nii haiged välja nendega, aga vastu tatti ka ei taha saada eriti:D Küll aga oli viimases trennis nii, et võtsin need suust ja kõik oli paksult verd täis, sest see nõmedus oli mul vist igemed katki hõõrund, ise küll ei tudnud midagi.
Igaljuhul kõigepealt oma trennid, siis laupäeval oli Rugby 6 Nationsi finaal, mis on neil vist üks olulisematest spordisündmustest siin - osalevad Walesi, Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa, Itaalia ja Prantsusmaa koondised ja no rugby on tõesti siin mingi rahvussport ja nad on selles päris tugevad. Igaljuhul oli Walesi ja Pr. finaal, ise olin tööl sellel ajal, aga kuna sündmus nii oluline, siis ülemus tõi tööjuurde teleka, kust vaadati otseülekannet ja võib öelda, et järgneva pooleteise tunni jooksul said kõik hoopis Walesile kaasaelamise eest palka. Terve linn oli punasesärgilisi fänne täis, Walesi lipud siin-seal, draakonid põskedel või täispuhutavana tänavatel kaasas. Isegi mu töökoht oli lippe, draakoneid ja nartsisse täis (kõige olulisemad riigi sümbolid neil ju). Ühesõnaga see melu ja kokkuhoidmine ning kaasaelamine oli vinge siin väikeriigis - sama tunne ja õhkkond nagu Põlvas kord aastas maikuuõhtuti käsipalli finaali ajal:) Ja loomulikult võitis selle finaali Wales, olles terve turniiri jooksul kõik mängud võitnud! Ausõna, endal oli ka nii hea meel, nagu olekski oma riigi või Serviti võit olnud.
Ja siis pühapäeval läksime kaunist kevadilma nautima ülikooli rugbyväljakutele, kus oli ka mingi turniir, kus meie treenerid ise mängisid.
Tulevasel kolmapäeval on meil endal esimene mäng rugbys. Ma natuke põen, sest kohe järgmisel pärval asun juba Mammaste poole teele ja ei tahaks seda katkisena teha, veel hullem kipsiga, sest siis vist ei lasta lennukissegi.
Ilmad on niii mõnusad ja soojad! Kraade nii +15 kanti, riigi sümboleid, nartsisse, kasvab igal pool põõsaste kaupa, trenniväljakul on võililled ja muud õielised, isegi tulpe olen mõndades aedades kasvamas näinud. Muruniitmise ja üldse suve lõhn on igal pool, puudel on lehepungad jne. Ühesõnaga kõik on siin selline nagu meil maikuus.
Ja kool on ka pmst läbi juba, nii palju kui mul neid aineid siin on, on kõigis juba otsade kokkutõmbamine ja kordamine :/ selle üle eriti rõõmustada ei oska, sest väga normaalne pole, et ühes riigis tehakse 8-9 kuud pingelist õppetööd ja siin maksimum 5 kuud, aga kõvaks ülikooliriigiks peab küll end. Lisaks tuli meile meilile veel kiri kõigile mingite uuringute tulemustega, kus selgus, et Aberystwyth University on maailmas 3. kohal selle järgi, et kus õpilastel endi arvates kõige parem õppida on:D Ehk siis oma suurepärase õpikeskkonna pärast. No ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, keda selle uuringu raames küsitletud oleks, aga nii neile meeldib end reklaamida jah:) Aga eks ta ole kah mõnus ikkagi siin.
Praegu nädala pärast olen maal või vanaema pool!!!!! Ostsin netist täna endale ühe arvutimängu, mida väiksena mängisin täiega, sest see pikk öö Manchesteri lennujaamas tuleb kuidagi mööda saata ja mis saaks veel parem variant olla, kui mängida:D
No comments:
Post a Comment