Hetkeseis

Aeg läheb nii kiiresti praegu, sest mu eksam ja kojuminek on samal päeval - kui midagi ootad, siis aeg ju venib, aga kui midagi põed, jõuab see nii ruttu kätte. See eksam saab ulmeraske lihtsalt olema ja ilma liialdamata - mu hispaania keele kontrolltööd ja suuline eksam on poole raskemad kui inglise keele riigieksam näiteks. Ainult et ühte oled õppinud napilt 2 aastat, teist 10 aastat.

Väljakolimine ja kogu deposiidi tagasisaamise nimel võitlemine on nii stressirohked ja valmistavad peavalu. Õnneks korraldasime Joannaga asja nii, et poisid ei saa midagi deposiidist tagasi ja nad on selle rohkem kui ära teeninud :) Ise peame lihtsalt kümnete kottide viisi asju minema viskama tervest majast, sellega tegime täna juba algust kah. Ka oma asjadest tuleb palju lihtsalt minema loopida ja õnneks saan osad asjad ülemuse poole ka jätta järgmiseks 15 kuuks. 

Ta, muide, on otsustanud restorani maha müüa, millest on kahju, sest tagasitulles mul polegi neid alles siis enam. Ütles, et tahab midagi muud teha nüüd ja rohkem ringi reisida, kolivad Cardiffisse vist. Samas arusaadav kah, nad on ise oma naisega 52 ja 50 aastased ja see restoran on neil olnud 30 aastat, samuti on ka nende vanim laps 30, väga tegusad ja töökad inimesed! Igaljuhul on nad täielikult minu Aberimaa perekond, kellele ma alati olen loota saanud, oma muresid ja rõõme jaganud ja nad on sellise turvatunde tekitanud mul siin, et mul on siin keegi olemas, kellelt abi saada vajadusel. Olengi ligi 2 aastat juba töötanud seal, algus oli millegi pärast vastik, aga just selle aastaga on nad kõik seal nii omaks saanud.
Eurovisiooni finaali ajal olin ma kella 9ni tööl muidugi, aga siis üks vanemtöötaja, Sue, kellest ma polegi eriti rääkinud, aga tema on ka osa sellest perekonnast, pani raadio otseülekande peale ja kui Eesti esines, pani ta volüümi päris tugevaks, kuigi mõned kliendid olid veel sees. Ütles kõigile, et Laura tahab ju kuulda oma laulu ja oma keelt ja talle on see väga oluline ja kõik ta pere ju kodus vaatab seda jne :D Mitte et mulle see oluline oleks olnud, see oli pigem heatahtlik mõnitamine, aga tegelikult oli jumalast lahe selle katuse all, oma töökohas, eestikeelset laulu raadiost kuulda :) Kõik siis jätsid oma toimetused pooleli, et seda kummalist, aga ilusat keelt ja laulu kuulata. Kusjuures BBC tüüpide kommentaarid taustaks olid veel naljakamad ja iroonilisemad kui see, mis Juur ja Kivirähk teevad ja neil on see jutt telekastki taustaks. Õhtul hääletamise osa saigi sõbranna pool telekast vaadatud, kui Rolf Eesti punkte andis, ütles üks kommentaatoritest näiteks, et "see on see vend, kes 6 korda juba ise on üritanud Eurovisioonile saada, aga iga kord feilinud on"

Muidu siin muud enam ei toimugi, kas siis olen tööl või kodus laisklemas, sest viimased umbes 10 päeva on ainult sadanud või niisama külm olnud ja õhtuti käime kursakatega lollusi tegemas või rämpstoitu söömas või niisama koos istumas, sest varsti ju lähme kõik jupiks ajaks lahku. Ainult mina ja Patrycja saime samasse ülikooli Hispaanias, küll aga erinevatesse teaduskondadesse millegi pärast, nii et erinevates linnades oleme ikkagi (40 km vahet), aga kohale lähme koos ja ta vist tuleb ka ikkagi minu linna elama alguses, sest see on suurem veits :D Ja siis üks teine plika on umbes 2.5 h kaugusel, nii et läheb trippimiseks ja koos lähme oma Brüsseli rahade eest (nagu Jose seda Erasmuse stipendiumit või toetusraha vms nimetab) Madridi kah laiama.

Ja igatsen oma Tuksut üle kõige!