Minu Wales: Olen ametlikult Jerezi linna kodanik! Ja suvehooajast räägin kah.

Tulin suvehooaja algusest rääkima ja mainin kohe ära, et meil on viimased päevad kõik 30 kraadi kanti kuuma olnud. Muutub juba talumatuks. Täna õnneks pilvisem. Ehtsa eestlasena on mul juba esimese sooja saabudes mingi jube vajadus grillida. Ja mitte neid väikseid vorstikesi, mida siin müüakse, vaid õiget liha ja šašlõkki! Õnneks juba mõne päeva pärast avaneb võimalus, nii et pange siidrid külma ja ajage söed kuumaks seal Põlvamaal!

Juba märtsi alguses võis tähele panna, kuidas kesklinna turistide peatseks massiliseks saabumiseks korda hakati tegema ja mõned talvehooajal suletud olnud kohvikud taas oma lauad-toolid välja vedasid ja äri käima ajasid. Märtsi alguses olid ilmad paljulubavad, kuid mingihetk läks sajule ära ja päris õige suvi jõudis kohale vist alles möödunud nädalavahetusel. Ja see on suvi, mis peaks novembri alguseni kestma jääma.

Kusjuures on kuulda, kuidas oluliselt rohkem lennukeid Jerezisse maandub, mulle nii meeldib läbi une seda lennuki mootori häält kusagilt kaugelt kuulda. Talvel läheb Jerezi lennujaamast vaid mõni lend Saksamaale ja paar korda päevas Madridi, kuid märtsi ja aprilli algusest on suvine lennuplaan käima ajatud ja nüüd saan ma pühapäeval otse Jerezist Londonissegi lennata (ja sealt Tallinnasse nii et kokku parim võimalik variant!).

Linnapildis hakkaski umbes päeva pealt turiste nägema ning laialdaselt kõlab saksa, inglise, rootsi ja soome keel. Nad enamus paistavad silma oma heleda naha, kaelariputatud kaamera ja soki-sandaali comboga. Peaaegu kõigis Andaluusia linnades, kus ma käinud olen, sõidavad kesklinna kandis turismihooajal ka hobukaarikud, nii et kuulen järjest sagedamini nii maja ees või maja taga olevatest akendest ka kabjaklõbinat ja kuljuste häält. Mõnus - hobused ja lennukid minu linnas!

Muru hakati niitma juba veebruari lõpus, iga kord kooli kõndides võisin ette kujutada, et käes on varane juunikuu, sest niidetud muru lõhn on kõige suurem suvekuulutaja üldse. Puud jõudsid raagus olla vaevu 2 kuud - detsembri lõpust veebruari lõpuni. Nüüd on jälle kõik roheline. Ja kõige ilusam ja uuem asi oli see, kui apelsinipuud õitsema hakkasid, seda märkasin ma märtsi alguses. Esiteks on nad veel ilusamad kui lisaks apelsinidele on puud ka õisi täis. Ja teiseks - nad lõhnavad imeliselt! Midagi jasmiini ja sireli vahepealset. Kõik tänavad koolikõndides olid seda lõhna iga päev täis. Nüüd on õied küll maha hakanud langema, aga lõhna võib ikka tunda.

Olen hakkama saanud ka Hispaania bürokraatia kadalipu läbimisega, mis üllatavalt kiiresti ja valutult läks, kuigi olin eelnevalt igasuguseid õudusjutte kuulnud selle kohta (aga ilmselt läks mul kiiresti, kuna olin eelnevalt endale puust ja punaseks kõik selgeks teinud ja teiste kogemustest õppinud). Nimelt käisin ma endale taotlemas mingit kohaliku isikukoodi taolist numbrit välismaalasele - Numero de Identidad de Extranjero. Tuleb välja, et sellise asja peaks igas EU riigis endale taotlema, kui plaanid jääda rohkem kui 3 kuuks. Samas UKs on mul kohalik kindlustusnumber või isikukood vms kah algusest peale olnud (National Insurance Number). Neid numbreid on vaja selleks, et tööd saada ja maksusüsteemis olla. Ma ei tea, kuidas teiste riikidega, aga siin on seda NIEt vaja ka pangakonto avamiseks, kinnisvara või auto ostmiseks jne. Ühesõnaga ilma selle numbrita pole sind kellegi jaoks olemas siin.

Ja veelgi enam - lisaks Põlva vallale olen nüüdsest ka Jerez de la Frontera linnakodanik!

Ma ise poleks kumbagi asja muidugi teinud (eriti veel alles 3 kuud enne äraminekut), eelkõige selle pärast et neid on tüütu teha ja mõlema asja eest peab maksma, aga mul on vaja seda trennide eest maksmiseks, kuna ratsakool ja selle imeodavad hinnad kuuluvad vaid linnale ja selle kodanikele.

Numbri taotlemine käib nii, et pidin minema kohalikku politseijaoskonda (seal vist asus mingi migratsioonibüroo vms kah), seal täitma mingid paberid ära, siis saadeti mind panka, et ma selle numbri eest maksaks ja siis pidin politseisse tagasi minema ja veel mingeid pabereid täitma. Et linnakodanikuks saada, pidin minema linnavalitsusse ja seal esitama oma üürilepingu ja passi. Kuigi mul oli lisaks nendele veel hunnik dokumente kaasas, nt seesama NIE ja kooli sertifikaat jne, aga neid ei läinudki vaja. Kuna mu üürileping oli veits vigane, st kõiki neile vajalikke andmeid polnud seal peal, pidin vahepeal koju jooksma ja elektriarve neile tooma. Selle järgi said nad siis tuvastada, et mu korter päriselt ka kuulub sellele inimesele, kes üürilepingus kirjas. Kõige nõmedam selle bürokraatia juures on hoopis see, et kõik sellise asutused on avatud vaid hommikuti. Näiteks absoluutselt kõik pangad suletakse iga päev kell 2. Ja nii ongi. Ajad oma asjad hommikul ära.

Kogu protsess võttis aega umbes 3 tööpäeva ja veendusin, et ega mu hispaania keele tase ikka nii hull ka enam pole. Selleks, et pangas, linnavalitsuses ja migratsioonibüroos asju ajada, on mingit oskust ikka vaja ja näed hakkama sain. Ja mul on väga hea meel selle üle.

Laupäeval oli ESNi ekskursioon Cordobasse, mis on suuruselt Andaluusia kolmas linn (Jerez on 5.)

Ma ei oska jälle palju kirjeldada, aga mulle tohutult meeldis seal. Ja seda enam jäi veits kripeldama kogu see värk, arvestades, et Cordoba oli kah mul üks Erasmuse valikutes. Aga siis panime Maryga pead kokku ja suutsime ikka välja mõelda piisavalt põhjuseid ka, miks just Jerez see õige valik oli, nii et see selleks.

Cordoba vanalinn koosnes kitsastest tänavatest ja valge-sinisega pigem kreeka stiilis majadest, mis olid restorane, kohvikuid ja poode täis - no suht tüüpiline, aga sealseks eripäraks, millega nad end kõige muu seas reklaamivad, oli ka see, et neil on igal pool majade küljes palju lilli ja lillepotte. Kuigi ma ei saa aru, miks see üldse eripäraks peaks olema, võiks ju igal pool nii olla, see on väga ilus. Käisime kohustuslikud turistikohad ka läbi - alcazar (kindlus) ja mošee, mis nagu paludes kohtades Andaluusias, on katedraaliks ümber tehtud (ma üritan siin küll tarka juttu ka ajada, aga võimalik et paljudest asjadest ma pole õigesti aru saanud, nii et ärge pahaks pange või parandage mind). Ilus oli kõik, arhitektuur ja detailid väga peened ja võimsad kõik. Lisan nüüd hoopis pilte, sest need räägivad enda eest.